Arbuus "Rafinad"

* Kasvukoha mullastik peab olema neutraalse või nõrgalt hapu reaktsiooniga. Kui leiate, et kasvukoht sobib kõrvitsalistele, siis sügisel kaevatakse maa hoolikalt läbi, viies mulda lupja. Kui on võimalust, tuleks leida asukoht mingi ehitise lõunapoolsele küljele. Kevadel antakse hästi läbikäärinud sõnnikut või komposti (8-10 kg ruutmeetrile) ja täismineraalväetist (40-50 g nitrofoskat ruutmeetrile). Peenra kohale moodustatakse karkassi moodi kate (nt.kaared) ja kaetakse kilega). Seemnete külvamiseni või istikute istutamiseni peab pinnas soojenema. Sellele aitavad kaasa orgaaniliste ainete lisamine või siis kastmine ainult sooja veega. Väiksemaid atmosfääri jahenemisi talub arbuus paremini, kui jahedat pinnast. Eestis kasvatatakse kõrvitsalisi ainult potiistikuid kasutades. Umbes 0,5 liitristesse pottidesse, mis on täidetud kamaramulla, turba ja kõdumulla seguga (1:1:1) külitakse 2 seemet. Pärast tärkamist tuleb jätta 1 taim. Istikuid võib kile alla istutada alles mai lõpus, juuni alguses, seepärast tuleks istikuid kasvatama hakata mitte varem, kui aprilli keskel. Ülekasvanud istikud hakkavad halvasti kasvama. Igale ruutmeetrile istutatakse 2-3 taime. Pärast alalisele kasvukohale istutamist kasvab arbuus aeglaselt, mõnede nädalate vältel hakkab ta ajama kasvukoha sügavusse pikka juurt. Esimese kuu jooksul pärast tõusmeid kasvab arbuusi maapealne osa aeglaselt, taimed sarnanevad sel perioodil väikestele põõsastele. Pärast seda, kui on valmis kujunenud sügav ja harunenud juurtesüsteem, kasvab ja haruneb vars kiiresti, suur hulk harusid katab lausa silme all arbuusile eraldatud ala. Jälgige tähelepanelikult seda protsessi, et taimed ei läheks üle peenra piiri, sest pärast õitsemist tuleb peenrad uuesti katta kilega.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Tark köögiviljaaed".